window.dataLayer = window.dataLayer || []; function gtag(){dataLayer.push(arguments);} gtag('js', new Date()); gtag('config', 'G-V17CE2SK0S'); !function(f,b,e,v,n,t,s){if(f.fbq)return;n=f.fbq=function(){n.callMethod? n.callMethod.apply(n,arguments):n.queue.push(arguments)};if(!f._fbq)f._fbq=n; n.push=n;n.loaded=!0;n.version='2.0';n.queue=[];t=b.createElement(e);t.async=!0; t.src=v;s=b.getElementsByTagName(e)[0];s.parentNode.insertBefore(t,s)}(window, document,'script','https://connect.facebook.net/en_US/fbevents.js?v=next'); var url = window.location.origin + '?ob=open-bridge'; fbq('set', 'openbridge', '998737054835843', url); fbq('init', '998737054835843', {}, { "agent": "wordpress-6.3.2-3.0.13" }) fbq('track', 'PageView', []); fbpx Levinumad allergiad - Niine Nahakliinik

Levinumad allergiad

Kontaktallergia

Kontaktallergia on kindla ainega kokkupuutel tekkiv ülitundlikkus-reaktsioon, mis avaldub enamasti nahal sügeleva lööbena. Põhjustavaks aineks on sagedamini erinevad metallid, värvained, säilitusained jt kemikaalid. Kontaktallergiale on iseloomulik, et reaktsioon tekib korduvatel kokkupuudetel ning lööve kujuneb välja aeglaselt mitmete päevade jooksul.

Kontaktallergia võib esineda kõikvõimalikes naha piirkondades ning igas vanuses.

Kontaktallergia käsitluses on esmatähtis konkreetse allergeeni tuvastamine. Selleks kasutatakse epikutaanteste ehk plaasterteste. Testimise käigus pannakse seljale kambrikesed, mille sees on erinevad kemikaalid. Testimise protsess kestab enamasti 4-5 päeva.

Kui kontaktallergeen on tuvastatud ning arst kinnitab kontaktallergia diagnoosi, siis on oluline edaspidi kokkupuuteid konkreetse kontaktallergeeniga vältida. Kontaktallergia sümptomeid on võimalik oluliselt leevendada, kuid seda välja ravida tänapäevaste teadmistega veel ei osata.

Atoopiline dermatiit

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline nahapõletik on üks sagedasemaid kroonilisi nahahaiguseid. Tegemist on eelkõige naha kaitsekihi puudulikkusest ning naha immuunsüsteemi liigsest reageerimisest tingitud haigusega. Allergiaid esineb atoopilise dermatiidiga inimestel sagedamini kui ülejäänud populatsioonis, kuid enamasti ei ole tegemist allergiaga väliste faktorite suhtes. Atoopilise dermatiidiga inimestel kujuneb sageli välja allergia oma naha ja oma mikrofloora suhtes.

Atoopilisele dermatiidile on iseloomulik intensiivne nahasügelus ja punetav ning ketendav lööve. Täiskasvanutel on sagedasemaks lööbe asukohaks kael, silmalaud, käed, aga ka õndlapiirkonnad, lastel esineb löövet sagedamini kehatüvel ning õnnaldes. Imikutel on tüüpiline lööve põskedel aga ka jäsemete sirutuspindadel. Haigus võib ilmneda igas vanuses, kuid sagedasem on löövete algus juba lapseeas.

Atoopilise dermatiidi käsitluse nurgakiviks on naha niisutamine. Oluline on ravida tekkinud nahapõletiku kolded võimalikult kiiresti, et vähendada allergiate kujunemise ning lööbe laienemise riski. Selleks kasutatakse eelkõige erinevaid põletikuvastaseid kreeme (nii hormoonkreemid kui ka hormoonita põletikuvastased kreemid). Vajadusel kasutatakse ka süsteemseid ravimeid (tablett-ravi, süstitavad ravimid).

Nõgestõbi ehk urtikaaria

Nõgestõbi on sügelevate kuplade ja/või tursetena avalduv haigus, mis enamasti tekib ootamatult, sageli üleöö.  Lühiajalise kestvusega nõgestõbi on väga sage ning esineb ligikaudu neljandikul inimestest elu jooksul. Enamasti ei kesta haigus kauem kui paar nädalat.  Krooniliseks loetakse nõgestõbi juhul, kui see kestab enam kui 6 nädalat järjest.

Nõgestõbi võib väljenduda nii spontaanselt tekkivate kuplade ja tursetena, aga ka näiteks külma, surve või füüsilise koormuse tagajärjel tekkiva sügeleva lööbena. Iseloomulik on kuplade kadumine konkreetsest kohast hiljemalt 24 tunni jooksul jäljetult ning ilmnemine uutes nahapiirkondades.

Nõgestõve kutsub enamasti esile liigne immuusüsteemi aktiivsus, mille taustaks võib olla tugev stress, hiljutine viirushaigus või mõni muu immuunsüsteemi regulatsiooni häire. Mõningatel juhtudel, sagedamini lastel, võib kaebuseid intensiivistada ka histamiinirikas toit nagu näiteks mandariinid, šokolaad või teised maiustused.  Nõgestõve korral ei ole enamasti tegemist allergiaga mõne välise faktori suhtes, kuid üksikutel juhtudel võivad kublad olla ka allergia üks väljendus.

Nõgetõve käsitluses kasutatakse esmajärjekorras antihistamiinikume. Vastavalt haiguse intensiivsusele rakendatakse ka tugevamaid ravimeid.

Kodutolmulesta – allergia

Kodutolmulesta-allergia on ülitundlikkus kodutolmulestade suhtes, millele on iseloomulik krooniline nohu, ninakinnisus ja aevastamine eelkõige sügis-talvisel perioodil. Sümptomid on üldjuhul intensiivsemad hommikul ärgates, aga ka näiteks koristades. Enamasti on kodutolmulesta-allergiaga inimestel suvisel ajal kaebuseid vähem.

Kodutolmulesta-allergia võib avalduda igas vanuses. Allergiat diagnoositakse nahatorketestide või vereanalüüsist määratavate spetsiifiliste IgE-tüüpi antikehade kaudu. Allergia diagnoosimisel on oluline positiivse testi ning kaebuste omavaheline sobivus – üksnes positiivse testi tulemuse alusel allergiat ei diagnoosita.

Kaebuste leevendamiseks soovitatakse esmalt vähendada kodutolmulesta kontsentratsiooni kodus.

 Lisaks sellele kasutatakse kaebuste leevendamiseks ka antihistamiinikume (allergiatablett) ja spetsiaalseid ninaspreisid. Kui kaebused on väga intensiivsed ja sümptomaatiline ravi kaebuseid kontrolli all ei hoia, on võimalik allergia niiöelda “välja ravida” ehk rakendada allergeen-spetsiifilist immuunravi.

Toiduallergia

Toiduallergia on ülitundlikkus teatud toiduaine suhtes. Iseloomulik on sümptomite teke söömise ajal või kuni tunni jooksul pärast sööki. Enamasti tekib sügelus ja/või turse huultel, suus, neelus, võib tekkida ka lööve üle kogu keha, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.

Toiduallergiaid esineb igas vanuses, kuid väikelastel sagedamini kui täiskasvanutel. Lapseeas on sagedasemateks allergeenideks muna, piim, nisujahu ja pähklid, täiskasvanutel pähklid ja kala.

Toiduallergiat diagnoositakse allergiatestide ja kaebuste alusel. Allergia korral esinevad veres spetsiifilised IgE-tüüpi antikehad või tuvastatakse positiivne nahatorketest spetsiiflise allergeeni suhtes.

Toiduallergial on erinevaid vorme ning soovitused toidu vältimise või kasutamise osas on individuaalsed lähtudes analüüside alusel tuvastatavast riskiprofiilist ning esinenud sümptomitest.

Õietolmuallergia

Õietolmuallergia ehk pollinoosi hooaeg algab Eestis enamasti märtsikuus, kuid sümtomite ilmnemine sõltub sellest, millise õietolmu suhtes inimene allergiliseks on muutunud. Kõige sagedamini põhjustab allergiat kase, aga ka lepa, sarapuu, korvõieliste ja heintaimede õietolm. Eestis hinnatakse pidevalt välisõhu kvaliteeti ning õietolmu kontsentratsiooni kohta erinevates Eesti linnades on võimalik igapäevast infot saada kodulehelt https://www.allergialiit.ee/oietolmu-seire/. Aastad on õietolmu kontsentratsiooni ajastuse ja taseme osas erinevad ning seetõttu võib olla, et mõnel aastal on allergikul sümptomeid vähem ja teisel rohkem.

Kõik õhus lendavad allergeenid põhjustavad esmalt kaebuseid nina ja silmade poolt – tekib silmade vesisus, sügelus, aevastamine, ninavesisus, ninakinnisus. Võivad ägeneda ka mõned nahalööbed nagu näiteks atoopilisest dermatiidist põhjustatud lööve. Kõik õhus lendlevad allergeenid võivad potentsiaalselt põhjustada ka allergilist astmat, mis väljendub kuiva köha, vilistava hingamise episoodide või hingamisraskusena.

Allergia sümptomite ilmnemisel on esmatähtis allergeeniga kokkupuute vähendamine. Kui probleemiks on õietolmuallergia, siis vältida akende avamist ning pesu kuivatamist õues. Väljas liikudes kasutada päikseprille silmade kaitsmiseks.

Ravis on enamasti on tõhusad allergiaravimid. Esimene soovitus on allergiatablett ehk antihistamiinikum, mida on mõistlik kasutada õietolmuhooajal hommikuti. Allergiatablette on apteegis käsimüügis palju erinevaid ning nende mõju on väga individuaalne – ei ole võimalik soovitada ühte kindlat toimeainet, mis on kõigi jaoks toimivaim. Kui kaebused on igapäevased, siis on soovituslik kasutada allergiaravimit igal hommikul 1-2 tabletti. Kui sellest ei ole piisavat efekti, siis on võimalik raviskeemi lisada ka spetsiaalne ninasprei ja silmatilgad, millest lahjemad varjandid on ka käsimüügis saadaval. Täpsema ja individuaalse raviskeemi saamiseks on mõistlik pöörduda allergoloogi poole.

Tänapäeval on võimalik mõningaid allergiaid ka välja ravida. Sellist ravimeetodit nimetatakse allergeen-spetsiifiliseks immuunraviks. Kuna ravi on väga pikk (3-5 aastat pidevat ravi) ja ressursirohke, siis rakendatakse seda vaid juhul, kui allergia sümptomid on väga intensiivsed ning ei allu sümtomaatilisele ravile.

Broneeri aeg: