Rosaatsea on krooniline ägenemistega kulgev nahahaigus, mis muudab naha punetavaks. Aeg-ajalt võivad esineda rosaatsea foonil ka muud põletikulised lööbed nahal. Rosaatsea esineb enamasti näopiirkonnas. Tüüpilisemad piirkonnad on nina, põsed, otsmik ja lõug.
Rosaatsea algab enamasti pärast 30. eluaastat ja on meestel ning naistel võrdse esinemissagedusega.
Rosaatsea tekkepõhjused on praeguseni ebaselged. Haigus avaldub rohkem heledanahalistel inimestel ja arvatavasti on rosaatsea haigetel pärilikult suurem tundlikkus haigust vallandavate tegurite suhtes.
Peale nahalööbe esinemist võib esineda rosaatsea korral ka õhetust ja sellega kaasnevat kuumus-, põletus- ja torkimistunnet.
Õhetushood võivad vallanduda erinevate faktorite toimel:
– Päike ja palavus
– Külm ja tuul
– Alkohol
– Soojad ja vürtsised toidud
– Füüsiline koormus
– Emotsionaalne stress
– Hormonaalsed muutused
– Väsimus
Rosaatseat diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Rosaatsea ravi üheks olulisimaks komponendiks on elustiili muutmine. Päikesekiirguse kahjuliku mõju ärahoidmiseks tuleb kasutada päikesekaitsekreemi. Raskete rosaatsea vormide ravis on võimalik kasutada ka lokaalseid ja süsteemseid ravimeid, mida määrab nahaarst.
Tutvu lähemalt nahaarsti konsultatsiooniga siit.
