window.dataLayer = window.dataLayer || []; function gtag(){dataLayer.push(arguments);} gtag('js', new Date()); gtag('config', 'G-V17CE2SK0S'); !function(f,b,e,v,n,t,s){if(f.fbq)return;n=f.fbq=function(){n.callMethod? n.callMethod.apply(n,arguments):n.queue.push(arguments)};if(!f._fbq)f._fbq=n; n.push=n;n.loaded=!0;n.version='2.0';n.queue=[];t=b.createElement(e);t.async=!0; t.src=v;s=b.getElementsByTagName(e)[0];s.parentNode.insertBefore(t,s)}(window, document,'script','https://connect.facebook.net/en_US/fbevents.js?v=next'); var url = window.location.origin + '?ob=open-bridge'; fbq('set', 'openbridge', '998737054835843', url); fbq('init', '998737054835843', {}, { "agent": "wordpress-6.3.2-3.0.13" }) fbq('track', 'PageView', []); fbpx Parasitaarsed nahahaigused - Niine Nahakliinik

Parasitaarsed nahahaigused

Sügelised

Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mis võib esineda igas vanuses inimestel. Sügeliste iseloomulikeks tunnusteks on õhtune naha sügelemine ning tüüpilistel kohtadel paiknev nahalööve, mis paikneb täiskasvanutel enamasti sõrmevahedes, randmetel, kaenlaalustes, rindadel rinnanibude ümber, kõhul naba ümbruses, tuharatel, reitel ning meestel genitaalidel.

Sügelisi tekitavad sügelislestad, kes elutsevad peamiselt nahapiirkondadel, kus on vähem rasunäärmeid.

Haigus levib nahk-nahk-kontaktil. Nakatumiseks on vajalik lähedane ja pikaaegne füüsiline kontakt sügelishaigega. Ebatõenäoline on nakatumine lühiaegsel käelisel kontaktil või sügelisehaige riiete või voodilinade ühekordsel kasutamisel.

Haigus diagnoositakse kliinilise pildi alusel ning ravitakse enamasti paiksete ravimitega, milleks on erinevad kreemid ning salvid. Ravi määrab patsiendile arst.

Oluline on teada, et rõivad ning voodipesu tuleb vahetada nii ravi alustamisel kui ka lõpetamisel. Riideid, mida ei saa pesta tuleb hoida külmumistemperatuuril üle öö või jahedas 4 ööpäeva. Ravida tuleks ühel ajal kõiki pereliikmeid ja kontaktseid.

Täitõbi
Inimesel parasiteerivad pea-, riide- ja kubemetäi. Pea- ja kubemetäi on elavad inimese karvastikus, riidetäi elab peamiselt riietes.

Peatäitõbi
Peatäitõbi esineb peamiselt lastel. Täitõve sümptomite aluseks on täi hammustusest tekitatud nahaärritus, millele kaasneb tugev sügelus. Peatäid elutsevad karvadega kaetud nahapiirkondades – juustega kaetud peanahk, ripsmed ja kulmud, harva ka habe.

Täid satuvad terve inimese juustega kaetud peanahale täitõvega nakatunud haigete mütside, harjade ja kammide kasutamisel ning pea-pea kontaktil.

Kubemetäitõbi
Kubemetäi elutseb sageli häbemekarvades. Täid võivad häbemekarvadest levida kulmudesse ja aksillaarkarvadesse, meestel habemesse ning kehatüve ja jäsemete karvadesse. Väikelaste nakatumise korral asustavad täid ripsmeid ja juukseid.

Kubemetäidega nakatutakse tiheda füüsilise kontakti kaudu või ühistest käterätikutest. Sarnaselt peatäile tekitavad ka kubemetäid sügelust, mis intensiivistub õhtul ja öösiti. Sügelusega võib kaasneda ka nahalööve. Harvadel juhtudel tekivad haige kõhu alaosa, tuharate või reite ülaosa nahale sinakashallid laigud.

Täitõve diagnoositakse kliinilise pildi alusel ning ravi toimub erinevate lokaalsete meetoditega, milleks on erinevad määrded ja lahused.

Registreeru vastuvõtule sulle sobival viisil:

Broneeri aeg: