Liighigistamist on võimalik edukalt ravida.
Higistamine on inimorganismi puhul normaalne nähtus, kuid ainult kehatemperatuuri reguleerimiseks. Liighigistamisega kaasnevat ebamugavustunnet ja piinlikke olukordi ei pea õnneks võtma iseenesestmõistetavana, sest enamasti leidub sellele tõhus ning kiire ravi.
Liighigistamine tähendab, et inimesel eritub higistamise käigus higi oluliselt rohkem, kui seda normaalse kehatemperatuuri püsimiseks vaja on. Rohke higistamine põhjustab aga ebamugavust ning muretse- mine ebameeldiva lõhna pärast võib omakorda tekitada psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme – meeleolu langeb ning eneseväärikus ja enesekindlus vähenevad. Selle tõttu võivad inimesed hakata vältima avalikke kohti, muutuda eraklikeks ja vältida lähemat suhtlust ka lähedasemate sõpradega.
Liighigistamise tõttu ei saa inimesed kanda seljas alati neid rõivaid, mida nad sooviksid, selle asemel tuleb langetada valik riietuse materjali ja värvi ehk selle järgi, kuidas higistamine vähem välja paistab. Nii langeb materjalivalikust välja näiteks siid ning välditakse eredaid toone, eelistades vaid musta ja valget. Sel puhul kantakse sageli kaasas ka vahetusriideid, et ei peaks päev läbi märgade riietega olema.
Mis selle põhjused on?
Üle keha higistamise põhjuseid võib olla mitmeid. Kõige populaarsemateks nendest on kasvajalised haigused, ainevahetushäired, suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neuroloogilised haigused, nakkushaigused, paanikahood, rahutus või lausa ravimid. Sellistel juhtudel tuleb ravida algpõhjust, mitte liigset higistamist. Paikse (kaenlaalused, peopesad, tallad) liighigistamise põhjused on tead- mata, seda seostatakse rohkem emotsionaalsete mõjuritega.
Kuidas ravida paikset liighigistamist?
Esmavalik on antiperspirandid – higistamist pidurdavad vahendid (erinevalt deodorantidest, mis peidavad lihtsalt higi lõhna). Kui antiperspirandid ei ole kahenädalase kasutamise jooksul efek- tiivseks osutunud, on järgmine samm botuliiniga ravi.
Mis on botuliintoksiin?
Botuliintoksiin on bakter Clostridium botulinum’i toodetav bioloogiline neurotoksiin (närvimürk), mis põhjustab lihaste halvatust. Botuliintoksiin on kasutusel nii tavameditsiinis kõõrdsilmsuse, lihasspasmide ja sellest tingitud valude ravis kui ka esteetilises meditsiinis miimiliste kortsude ja higierituse vähendamiseks.
Esteetilises meditsiinis kasutatakse A-tüübi botuliintoksiini. Süstitav ravim blokeerib närviülekande higinäärmele, takistades higinäärme talitlust ja higi tootmine peatub.
Kellele võib botuliinravi teha?
Sobib inimestele, kellel liighigistamine:
• segab igapäevaelu või seda esineb sagedamini kui üks kord nädalas;
• esineb mõlemal pool kaenla all;
• algab enne 25. eluaastat;
• lõppeb öösel.
Millised on vastunäidustused?
Rasedus ja imetamine. Vanus alla 18 aastat. Lihasehaigused, verehüübimise häired, üldine infektsioon, nahapõletik süstimise kohal. Põletikulised haigused tuleb enne botuliinisüste välja ravida.
Kuidas protseduur välja näeb?
Protseduur kestab umbes 30 minutit. Selle aja jooksul tehakse mõlemale poole kaenla alla ligikaudu 30 nahasisest süsti 8–10 mm vahedega. Valu leevendamiseks kasutatakse vajadusel tuimestavat kreemi.
2–3 päeva pärast süstimist pole soovitatav minna massaaži, sauna, päevitama ega tarbida alkohoolseid jooke.
On oluline rõhutada, et liighigistamise vastased botuliintoksiini ehk Botoxi süstid on Terviseameti seisukoha ja õigusaktide järgi teenused, mida võib teha ainult arst.
Kui hea tulemuse süstid annavad?
Uuringute andmetel väheneb higistamine 75 protsenti. Sellega kaasneb emotsionaalse ja füüsilise heaolu kasv ning tegevuspiirangute vähenemine. Patsiendid on väga rahul, sümptomitevaba periood kestab keskmiselt 6–9 kuud. Kui efekt kaob, võib botuliinravi korrata.
Tutvu lähemalt teenusega meie kliinikus siit.
