fbpx Juhend: kuidas end päikese eest kaitsta? - Niine Nahakliinik

Juhend: kuidas end päikese eest kaitsta?

Juhend: kuidas end päikese eest kaitsta?

Peatselt on saabumas koolivaheaeg ning paljud pered planeerivad koolivaheajaks reisi päikese alla.

Mõnus on rannas lõõgastuda ja vabas õhus sportida. Päikesekiired soodustavad heaoluhormoonide endorfiinide teket. Mõõdukal päikesekiirgusel on palju kasulikke toimeid. Ultraviolet (UV) kiirgus käivitab nahas lämmastikoksiidi tootmise, mis alandab vererõhku ja parandab südameveresoonkonna tervist. UVA indutseeritud lämmastikoksiidil on osade uuringute põhjal ka mikroobide vastane mõju. Päikesekiired vallandavad kehas üliolulise D-vitamiini eelvormide sünteesi. Päikese kasulikud toimed saavad inimesed olenevalt nahatüübist kätte juba 10-30 minutiga. Näiteks saab 2-8 minuti kevad-suvise päikesega kätte vajaliku koguse D vitamiini, 10-12 minutit kulub, kui kasutada kaitsekreemi SPF 15-30. Päikesekaitsekreemid ei blokeeri kõiki UV kiiri ning ei maksa karta, et kreemitades D vitamiini ei teki. Liigne päevitus aga hoopis takistab nahas D-vitamiini sünteesi. 

Paljud hindavad päevitunud nahka, seostades seda õnne, hea tervise ja üldise rahuloluga. Selline seos on aga ekslik. Päevitunud nahk ei tähenda kahjuks head tervist, vaid naha enneaegset vananemist ja tõusnud nähavähi riski. Ohutut päevitust ei ole olemas. Päevitus on alati vastus naha kahjustusele, põhjustades suurema hulga pigment melaniini tootmist. Melaniini kogusest sõltubki nahavärv. UV kiirgus on kartsinogeen põhjustades naharakkude DNA mutatsioone. 

Päikesekiirguse intensiivuse hindamiseks kasutatakse UV indeksit. UV indeks on pindadelt tagasipeegeldumise tõttu kõrgem veekogude ääres, liivarandadel ning lumistes kõrgmägedes. UV 3 ja rohkem kahjustab nahka ning tekitab põletuse 45-60 min jooksul. UV indeks 10 tekitab põletuse tumedama nahaga inimestel 20 minutiga ja heleda nahaga inimestel 13 minutiga. Eriti on UV indeksit tarvis jälgida ekvaatori lähedal reisides. Nimelt võib seal päikesekiirgus olla ohtlikult kõrge ka pilves ja vihmase ilmaga. 

Päike on kõige kasulikum, kui viibida selle käes mõõdukalt, ilma et tekiks põletus ja päevitus. 

Turvalisem on olla päikese käes tihti, aga vähe aega korraga. Kui põletus on siiski tekkinud, peaks nahka jahutama (jahe dušš, külmakotid, hüdrogeel) ning võtma põletiku- ja valuvastaseid tablette (ibuprofen, paratsetamool). Vältida tuleb hapukoort ja rasvaseid kreeme, sest need süvendavad põletust.

Enne päikese kätte minekut tasub mõelda, mis on naha fototüüp. Sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib UV-kiirgusele peale pikemat päikesevaba perioodi, eristatakse inimesi naha nelja fototüübi aluselFototüübist sõltuvad UV kokkupuute ägedad ja kroonilised riskid ja see mõjutab D-vitamiini sünteesi.Heledanahalistel on nahas vähem melaniini, mis tähendab, et kaitse UV-kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.

  • I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ning nende nahk peaaegu ei päevitu. D-vitamiini süntees toimub kiiresti.
  • II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, nad päevituvad tavapärasest aeglasemalt, pikema ajavahemiku vältel. D-vitamiini süntees toimub kiiresti.
  • III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva ning nende nahk päevitub kiiresti. Korduvalt päikese käes olles hakkab domineerima päevitus, vähendades D vitamiini sünteesi. Kumulatiivne DNA kahjustus on väiksem, seega ka fotovananemise ja nahavähi risk väiksemad. 
  • IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti. Kõrge epidermaalse melaniini kogus kaitseb esmase DNA kahjustuse eest. D-vitamiini süntees on aeglustatud, sest toimub UV kiirguse imendumine melaniini tõttu selle asemel, et jõuda õigete sihtmärkrakkudeni.

Päiksekaitse ei tähenda ainult kaitsekreeme. 

Kaitsekreemide kasutamine on vaid üks osa päikeseteadlikust käitumisest, kuhu kuulub ka päikese vältimine tipptundidel (kell 11-16), päikseprillide, kaitsva riietuse ja laiema äärega peakatte kandmine. Mitmed keemilised ja füüsikalised blokaatorid kaitsevad õige kasutamise korral edukalt UVB ja seega ka päiksepõletuse, kuid mitte nii hästi UVA kiirguse eest. UVA-ga on asi keerulisem, kuna UVA-kaitse määramisel puudub SPF-taoline number. Väga harva on tootel märgitud, kui suurt % UVA-d see blokeerib. Rahul võib olla tootega, mis pakub 90% ja suuremat UVA-kaitset. Enamikul juhtudel saab vaid toote märgistusest otsida UVA-kaitset pakkuvaid toimeaineid. Hea nii UVA kui ka UVB kaitse annavad füüsikalised lokaatorid – peeneks pihustatud ja hajutatud mineraalid –tsinkoksiid ja titaaniumdioksiid. Avobenseen kaitseb hästi UVA, kuid mitte UVB kiirguse eest.

Blokaator tuleks kanda peale piisavas koguses: 2 supilusika täit (30g) 15-30 minutit enne päikese kätte minekut ja uuesti iga 2-3 tunni järel, samuti peale ujumist või tugevat higistamist. Ka tervislike toitainetega (või toidulisanditega) dieet võib aidata vähendada UV-kahjustuse ulatust (näit. lükopeen, roheline tee, karotenoidid, D-vitamiin, nikotiinamiid jt).

Täieliku päikese vältimise korral peab tagama igapäevased D-vitamiini varud tervisliku dieedi ja toidulisandite näol. 

Tervislikku jumet ei maksa otsida solaariumist. 

Paljudes riikides on solaariumid nende nahavähki tekitava toime tõttu keelatud nii lastele kui ka täiskasvanutele. WHO soovitustel ei tohiks solaariumit kasutada alla 18-aastased noored. Ka Eestis on Riigikogu menetluses uus rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mille § 19 lõige 3 keelustab solaariumiteenuse osutamise alla 18 aastastele. On leitud, et solaariumist saab korraga kuni 13x rohkem UVA kiirgust kui loodusliku päikese käes olles. Solaariumi põhiline kiirgus on UVA, mis tungides sügavale pärisnahka soodustab nahavähi tekkimist.  Samuti ei saa solaariumis loota D-vitamiini tekkimist, sest selleks on vaja UVB kiirgust. Inimestel, kes enne 35-ndat eluaastat on solaariumit külastanud, on 75% suurem risk haigestuda melanoomi. Nahale on ohtlik saada korraga palju intensiivset UV kiirgust.

Ainuke olemasolev ohutu jume allikas on isepruunistavad tooted. Põhiline aktiivaine nendes toodetes on süsivesik DHA – dihüdroksüatsetoon, mis reageerib naha aminohapetega. See reaktsioon muudab naha pruuniks, kuid erinevalt päikesekiirgusest ei ulatu selle reaktsiooni mõju sügavale nahka, mõjutades vaid naha pindmist surnud rakkudest koosnevat osa. Isepruunistavate toodete puhul tasuks valida kreem, milles on juba päikesekaitse olemas. Kui see pole võimalik, tuleb päikesekaitsekreemi lisaks kasutada. Põhiline terviseprobleem, mida isepruunistavad tooted võivad tekitada, on allergilised lööbed või nende sissehingamine nahale aerosoole pihustades.

Teksti kirjutas
Ulvi Loite
Dermatoveneroloog, Dr Niine nahakliinik
TÜ arstiteduskond, doktorant

Huvitavat lugemist

Uus teenus! RSS Biorevitalisatsioon ja Young Eyes pakkumine juunis

Uus teenus! RSS Biorevitalisatsioon ja Young Eyes pakkumine juunis

RRS biorevitalisatsioon ja RRS young eyes on kahele piirkonnale mõeldud protseduurid, mis pakuvad nahale niisutust ja o...
Pakkumine 2=3! Skinbreeze hooldus seadmega

Pakkumine 2=3! Skinbreeze hooldus seadmega

Protseduur, mis on Eestis ainult Niine Nahakliinikus! Ainulaadne Skinbreeze näohoolduse süsteem kombineerib endas kuut...
Uus teenus! Jalupro + Botox pakkumine märtsis

Uus teenus! Jalupro + Botox pakkumine märtsis

Uus protseduur nüüd Niine Nahakliinikus! Uus kombinatsioon A-tüüpi botuliintoksiinist koos Jalupro aminohapete ja h...
Broneeri aeg: