Akne on rasunäärmete ja neid ümbritsevate kudede krooniline põletikuline haigus. Aknele on iseloomulik suurenenud rasueritus, komedoonide ja põletikulise lööbe teke. Raskematel juhtudel võivad akne foonil tekkida ka armid.
Haigus on väga sage – kuni 90% 12–24-aastastest noortest põeb seda kas kergemal või raskemal kujul.
Akne tekkes mängivad rolli paljud faktorid: pärilikkus, rasueritus, hormonaalsed nihked, bakterid ja igapäevane toitumine.
Lapseeas on rasunäärmed väheaktiivsed, kuid puberteedieas suguhormoonide produktsiooni tõusu tõttu suureneb oluliselt rasueritus. Rasu peamised ülesanded nahas on niiskustasakaalu säilitamine ning kaitse väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Aknega patsientidel tuleb sageli ette rasunäärmete viimajuhade liigset sarvestumist, mistõttu rasu ei pääse vabalt nahapinnale, vaid hakkab kogunema karvanääpsu viimajuhadesse ja segunema surnud rakkudega, mille tulemusena moodustuvad naha pinnale komedoonid.
Akne esineb peamiselt rasunäärmerikastes kehapiirkondades, milleks on otsmik, nina, põsed ja lõug. Lisaks sellele võib esineda löövet ka seljal ning rindkerel.
Aknet diagnoositakse kliinilise pildi põhjal. Tõhusa ravi läbi viimiseks võivad olla vajalikud bakterioloogilised uuringud.
Akne ravi sõltub haiguse raskusest – kerge akne ravi toimub lokaalsete ravimitega (geel, kreem, nahalahus), keskmise ja raske akne ravi on süsteemne (suukaudsete ravimitega). Täiendavalt soovitatakse põletikuvastase toimega fotodünaamilist ravi ja happekoorimisi.
Ravi edukuses mängib rolli igapäevane nahahooldus, sh naha puhastamine sobivate vahenditega ja sobivate kosmeetikatoodete valik.
Tutvu nahaarsti vastuvõtuga lähemalt siit.