Viimastel aastatel on melanoomi haigestunud patsientide arv kasvanud ka Eestis. Kui 2010. aastal diagnoositi Eestis 188 melanoomi esmasjuhtu, siis 2015. aastal juba 272 esmasjuhtu.
Patsientide hulka kuuluvad aina nooremad inimesed ka Eestis – 15-29-aastaste seas on melanoom sageduselt teine vähkkasvaja. Naiste haigestumus on meeste omast kõrgem kuni 40. eluaastani, alates sellest vanusest haigestub melanoomi rohkem mehi kuni naisi. Eestis on melanoomi suremus üks Euroopa kõrgemaid.
Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest. Igal aastal diagnoositakse maailmas üle 3 miljoni nahavähi ning üle 200 000 melanoomi esmasjuhu. Melanoomi haigestumine tõuseb järjepidevalt, sealjuures on haigestunud järjest nooremad.
Melanoomi tekkepõhjused ei ole lõplikult teada, kuid peamised riskifaktorid on:
- ultraviolettkiirgus (nii päike kui ka solaarium);
- päikesepõletused (eriti lapsepõlves saadud);
- I, II nahatüüp;
- palju sünnimärke nahal;
- kaasasündinud sünnimärkide esinemine;
- atüüpiliste/düsplastiliste sünnimärkide esinemine;
- melanoomi esinemine perekonnas või patsiendil endal varasemalt;
- immuunsuperessioon.
Ultraviolettkiirgus (UVA, UVB) on nii melanoomi kui ka basalioomi ja lamerakkvähi peamiseks riskifaktoriks. Ultraviolettkiirguse toimel hakkavad melanotsüüdid rohkem melaniini tootma, mille toimel nahk muutub pruunimaks. Melaniin koguneb ümber naharakkude tuuma, et kaitsta DNA-d kiirguse kahjustava mõju eest. Melaniini kaitsevõime on siiski suhteliselt väike. Seetõttu võib öelda, et tervislikku päevitust ei ole olemas, päevitus on märgiks, et naharakkude DNA on ultraviolettkiirguse mõjul kahjustatud. Päevitamine, ka ilma päikesepõletuse tekkimiseta põhjustab naharakkude enneaegset vananemist ning suurendab nahavähi ja melanoomi tekkeriski.
Melanoom võib tekkida kõikides kehapiirkondades, lisaks nahale ka limaskestadel, silmas ja küüne all. Naiste puhul on kõige sagedasemaks melanoomi paikmeks jalasääred, meestel selg. 70-80% juhtudest on melanoom juba nahale ilmudes melanoom (kiiresti tekkiv ning muutuv pigmenteerunud kolle), ehk et see on diagnoositav juba millimeetrisena. 5% juhtudest esineb amelanootilist (pigmendita) melanoomi, mistõttu tuleb alati tähelepanu pöörata ka tekkinud roosakatele laikudele ja sõlmedele.
Tänapäeval on melanoomi avastamiseks ja sünnimärkide (neevuste) kontrollimiseks hea mitteinvasiivne meetod – dermatoskoopia. Dermatoskoop on aparaat, mille abil on sünnimärki võimalik suurendatuna vaadata ning see lihtsustab arstil otsustada, kas antud neevuses on pahaloomulisusele viitavaid tunnuseid või mitte. Kui arst näeb dermatoskoopiliselt sünnimärgis atüüpilist/düsplastilist struktuuri, mis ei ole selgelt pahaloomuline, siis arutatakse patsiendiga koos, kas antud neevus jääb jälgimisele või eemaldatakse see kirurgiliselt. Jälgimise korral tehakse patsiendi sünnimärkidest pildid, mille alusel saab neid hiljem dünaamikas hinnata. Atüüpia ei tähenda tingimata pahaloomulisust, vaid et erinevatel põhjusel on sünnimärgis olevad rakud hakanud normaalsetest rakkudest teisiti kasvama. Atüüpilise/düsplastilise sünnimärgi olemasolu suurendab melanoomiriski ligikaudu 6%.
Varajaselt avastatud ja ravitud melanoomi puhul on 5 aasta keskmine elulemus peaaegu 100%!
Videod melanoomist
