Kevadpäike teeb meele rõõmsaks ja kutsub meid õue liikuma. Päikese nautimises pole midagi halba – vastupidi, meie keha vajab valgust ja soojust. Küll aga tuleb päikesekiirguse suhtes olla teadlik ja ettevaatlik, et vältida naha kahjustusi ja tõsisemaid tervisemuresid, nagu melanoom.
Miks melanoom tekib?
Melanoom tekib siis, kui naha pigmendirakud ehk melanotsüüdid hakkavad kontrollimatult jagunema ja muteeruma. Sellele võivad kaasa aidata mitmed tegurid, kuid suurim väline riskitegur on ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) – nii looduslikust päikesest kui ka solaariumitest.
Lisaks mõjutavad melanoomi teket:
— Pärilikkus – kui perekonnas on varem esinenud melanoomi.
— Hele nahk, tedretähnid, punased või blondid juuksed.
— Palju sünnimärke või ebatavalised (düsplastilised) sünnimärgid.
— Varem olnud tugevad päikesepõletused, eriti lapsepõlves.
Kuidas melanoomi ära tunda ja kui kiiresti tuleks arsti poole pöörduda?
Melanoomi võib märgata kas olemasolevas sünnimärgis toimuvate muutuste kaudu või uue, ebatavalise laigu tekkimise näol.
Ära jää ootama suuri muutusi.
Melanoom võib alata märkamatult – väikesed muutused, uus sünnimärk või juba olemasoleva kiire kasv võivad olla esimesed ohumärgid.
Kui märkad nahal kahtlast muutust või sünnimärki, mis tundub uus, kiiresti muutuv või erineb teistest, tuleks pöörduda arsti poole esimesel võimalusel. Isegi pealtnäha väikeste muutuste korral tasub seda kontrollida – varajane avastamine on melanoomi puhul eluliselt oluline.
Naha melanoomi iseloomulike tunnuste kirjeldamiseks kasutatakse ABCDE reeglit:
A – Asymmetry (asümmeetria)
B – Border (ebaregulaarne serv)
C – Color (ebaühtlane värvus, mitu tooni)
D – Diameter (läbimõõt üle 6 mm)
E – Evolving (muutused kuju, värvi, suuruse või tunnetuse osas)
Kuidas melanoomi diagnoositakse?
Melanoomi diagnoosimise esimene samm on nahaarsti või dermatoloogi kliiniline vaatlus ja vajadusel dermatoskoopia – see on spetsiaalne seade, mis võimaldab hinnata nahamuutust lähemalt. Kui kahtlus püsib, tehakse sünnimärgi eemaldamine kirurgiliselt ja saadetakse koeproov histoloogilisse uuringusse. Ainult koeanalüüs annab lõpliku diagnoosi.
Kui melanoom on kinnitatud, võib vajada täiendavaid uuringuid (nt vereteste, lümfisõlmede hindamist, kompuutertomograafiat) haiguse leviku ulatuse määramiseks.
Millised on ravivõimalused ja mis on prognoos?
Ravi sõltub melanoomi staadiumist. Varases staadiumis melanoomi ravi on tavaliselt kirurgiline – kasvaja eemaldatakse koos turvatsooniga. Kui melanoom on sügavam või on levinud, lisanduvad ka muud ravimeetodid:
— Lümfisõlmede eemaldamine
— Immunoteraapia
— Sihtmärkravi (molekulaarselt suunatud ravimid)
— Keemiaravi (harvem ja ainult teatud juhtudel)
Prognoos on väga hea, kui melanoom avastatakse varakult – 5-aasta elulemus varases staadiumis on üle 90%. Hiljem avastatud ja metastaseerunud melanoomi korral prognoos halveneb, kuid tänapäevane immunoteraapia on prognoosi oluliselt parandanud.
Kuidas melanoomi teket ennetada?
Melanoomi saab suuresti ennetada teadliku käitumise kaudu päikesega kokkupuutel:
— Kõige kindlam kaitse on riie. Tihe puuvillane riie on kõige kindlam kaitse.
— Kasuta päikesekaitsekreemi vähemalt SPF 30, uuenda seda iga 2 tunni järel.
— Väldi pikalt päikese käes olemist ajal, mil UV-kiirgus on tugevaim.
— Ära kasuta solaariumi – see suurendab oluliselt melanoomiriski.
— Kontrolli regulaarselt oma nahka – eriti kui sul on palju sünnimärke.
Käi kord aastas nahaarsti juures kontrollis, kui kuulud riskirühma (nt hele nahk, palju sünnimärke, perekonnas esinenud melanoomi).
Põhjamaa kliimas ootame päikest kaua, mistõttu ei taha me inimesi liigselt selle vältimisega hirmutada. Samas tuleb end päikese eest targalt kaitsta ning eelkõige vältida päikesepõletusi. Sooja ilma ja õues olemist tuleb nautida, kuid päikese käes viibides tuleks olla ettevaatlik ja kaitsta oma nahka.
