Impetiigo ehk mädavilltõbi
Impetiigo on pindmine bakteriaalne nahamädapõletik, mis jaguneb omakorda kaheks alavormiks:
● Koorikuline impetiigo
● Villiline impetiigo
Koorikulise impetiigo korral kahjustub enamasti näo, eriti suu ja nina ümbruse, jäsemete ja tuharate nahk. Nahale tekib punetava taustaga villike, mis võib lõhkeda ning tekitada nahale kollakaspruunika kooriku. Ravi korral koorikud kuivavad ja mõne päeva pärast eralduvad, jättes nahale roosaka laigu, mis mõne aja pärast samuti kaob. Rasketel juhtudel võivad suureneda regionaalsed lümfisõlmed ning tekkida palavik jt üldsümptomid.
Villiline impetiigo esineb peamiselt lastel. Kõige sagedamini haarab impetiigo näopiirkonda, kuid harvadel juhtudel võib ta olla väga ulatuslik ning levida ka teistele kehaosadele. Selle vormi korral ei lõhke villikesed nii kiiresti kui koorikulise impetiigo korral, vaid muutuvad 1–2-cm läbimõõduga või suuremateks villideks, mis püsivad 2–3 päeva. Villide sisaldis on algul selge, hiljem hägune.
Nii villilist kui ka koorikulist impetiigot ravitakse lokaalsete ja süsteemsete ravimitega, milleks on peamiselt erinevad salvid ning suukaudsed antibiootikumid.
Erütrasm
Erütrasm on naha normaalsest floorast põhjustatud muutus epidermise sarvkihi pindmistes osades.
Erütrasm on suhteliselt sage nahamuutus, eriti suviti ja eakatel inimestel, samuti rasvunutel ning diabeedihaigetel. Haigus avaldub enamasti nahavoltide piirkonnas.
Haigestumist soodustab soe ja niiske keskkond, tiheda riietuse kandmine ja liighigistamine.
Erütrasm on enamasti asümptomaatiline, kuid mõnikord võib kaasneda mõõdukas naha sügelus. Nahale tekib lööve, mis koosneb teravalt piirdunud pruunikatest-punakatest laikudest, mis võivad veidi ketendada.
Erütrasmi ravitakse antibakteriaalsete süsteemsete ja lokaalsete ravimitega.
Roos ehk erüsiipel
Roos ehk erüsiipel on naha ja nahaaluskoe pindmise osa äge bakteriaalne põletik, mille tekitajaks on kõige sagedamini A-grupi streptokokid. Tavaliselt haigestuvad roospõletikku vanemad inimesed.
Haiguse tekke soodustavateks teguriteks on ülekaalulisus, alajäsemete venoosne puudulikkus ja lümfödeem.
Peamiselt esineb haigus säärtel ja labajalgadel, harvadel juhtudel võib haarata erüsiipel ka näonahka.
Haigus algab üldsümptomitega: vappekülm, kehatemperatuuri tõus, peavalu ja iiveldus, peale mida tekib lööve jäsemetele või näole. Nahk on valulik, punetav ning sügelev. Põletikust haaratud nahale võivad tekkida villid ja veritsevad kolded. Raske erüsiipel võib lõppeda naha nekroosiga.
Haigus diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Sõltuvalt haiguse raskusastmest on ravi lokaalne või süsteemne.
Karvanääpsu mädapõletik ehk follikuliit
Follikuliiti ehk karvanääpsu mädapõletikku võivad tekitada erinevad bakterid ning füüsikalised ja keemilised ärritajad.
Follikuliit esineb kõige sagedamini meestel habeme piirkonnas. Follikuliidi peamiseks haigusnähuks on karvanääpsu ümbritseva valuliku pindmise põletikulise sõlmekese ja mädavilli tekkimine, mis avaneb, kattub koorikuga ja jätab järele armikese. Põletikuprotsess võib levida ja haarata järjest uusi karvanääpse.
Follikuliidi tekitajatega võib nakatuda ka pärast suplemist puudulikult desinfitseeritud basseinivees.
Keemiliste või füüsikaliste ärritajate põhjustatud follikuliit paraneb, kui ärritajate toime nahal lõpetada. Kergete sümptomitega follikuliit on sageli iseparanev või paraneb lokaalsete antiseptiliste vahendite või seepide toimel. Raskematel juhtudel määratakse lokaalne või süsteemne antibiootikumravi
