Nahahaiguste diagnostika ja ravi

Diagnoosime ja ravime nahahaigusi, erinevaid allergiaid ning sugulisel teel levivaid haigusi.

Nahahaiguste hulka kuulub lai spekter erineva geneesiga nahal avalduvaid haigusi alates nakkuslikest (seentest, bakteritest, viirustest, parasiitidest põhjustatud) kuni immuunsüsteemi häirete ja süsteemsete haigusteni, mille sümptomid avalduvad peamiselt nahal.

Levinumad nahahaigused

Akne on rasunäärmete ja neid ümbritsevate kudede krooniline põletikuline haigus. Aknele on iseloomulik suurenenud rasueritus, komedoonide ja põletikulise lööbe teke.

Raskematel juhtudel võivad akne foonil tekkida ka armid.

Haigus on väga sage – kuni 90% 12–24-aastastest noortest põeb seda kas kergemal või raskemal kujul.

Akne tekkes mängivad rolli paljud faktorid: pärilikkus, rasueritus, hormonaalsed nihked, bakterid ja igapäevane toitumine.

Lapseeas on rasunäärmed väheaktiivsed, kuid puberteedieas suguhormoonide produktsiooni tõusu tõttu suureneb oluliselt rasueritus. Rasu peamised ülesanded nahas on niiskustasakaalu
säilitamine ning kaitse väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Aknega patsientidel tuleb sageli ette rasunäärmete viimajuhade liigset sarvestumist, mistõttu rasu ei pääse vabalt nahapinnale, vaid hakkab kogunema karvanääpsu viimajuhadesse ja segunema surnud rakkudega, mille tulemusena moodustuvad naha pinnale komedoonid.

Akne esineb peamiselt rasunäärmerikastes kehapiirkondades, milleks on otsmik, nina, põsed ja lõug. Lisaks sellele võib esineda löövet ka seljal ning rindkerel.

Aknet diagnoositakse kliinilise pildi põhjal. Tõhusa ravi läbi viimiseks võivad olla vajalikud bakterioloogilised uuringud.

Akne ravi sõltub haiguse raskusest – kerge akne ravi toimub lokaalsete ravimitega (geel, kreem, nahalahus), keskmise ja raske akne ravi on süsteemne (suukaudsete ravimitega). Täiendavalt soovitatakse põletikuvastase toimega fotodünaamilist ravi ja happekoorimisi.

Ravi edukuses mängib rolli igapäevane nahahooldus, sh naha puhastamine sobivate vahenditega ja sobivate kosmeetikatoodete valik.

Asteatootiline ekseem on vanemaealistel esinev ekseemivorm, millele on iseloomulik kuiv, pragunenud nahk ning selle foonil tekkivad tagasihoidlikud eksematisatsiooni tunnused. Haiguse põhjusteks võivad olla naha lipiidide koguse ja veereservi vähenemine seoses eaga, kaasuvad haigused või halb toitumus, rohke seepide jt nahapuhastusvahendite kasutamine, korduvad mikrotraumad, madal keskkonna niiskus ja kuiv külm tuul, kokkupuude nahka ärritavate ainetega, ravimite (diureetikumide, tsimetidiini, glükokortikosteroidide) kasutamine, tsingi, linool- või linoleenhappe defitsiit.

Asteatootiline ekseem paikneb sagedamini säärtel, käsivartel või labakätel. Koos nahakuivusega esineb tavapäraselt ka sügelus ning sügamise tagajärjel tekkinud punetus, koorikud ja turse.

Ravisoovitused on järgmised:

  • käia võimalikult lühidalt duši all, vältida kuuma vett;
  • mitte pesta ekseemist haaratud piirkondi seebiga, vältida tugevatoimelisi nahapuhastusvahendeid;
  • kasutada pesemise järgselt tugevatoimelisi niisutavaid kreeme;
  • kasutada niisutavaid kreeme mitu korda päevas;
  • kasutada paikseid kortikosteroidi sisaldavaid kreeme.

Nakkuslikku molluskit esineb sagedamini mänguealistel lastel ning see võib levida küllalt suurel nahapinnal. Tegemist on viirusnakkusega, mis levib kontakti teel või saastunud pindade-esemete kaudu. Mollusk näeb tüüpiliselt välja nahapinnast kõrgema, läikiva, 1-10 mm läbimõõduga paapulina, mille keskel on süvend, „naba“.

Nakkuslikku molluskit ravitakse molluskipintsettidega (infektsioosne mass pigistatakse välja, kest eemaldatakse), külmutamise või diatermiaga. Ulatusliku nahaleviku puhul võtab protseduur rohkem aega, mistõttu lastel võib olla otstarbekas see läbi viia üldanesteesias.

Psoriaas on krooniline immuunpõletikuline haigus, mille haiguspilt on küllaltki varieeruv – nahal võivad olla üksikud vaevumärgatavad lööbeelemendid, kuid haaratud võib olla praktiliselt kogu keha. Sagedamini esineb löövet juustega kaetud peanahal, põlvedel ja küünarnukkudel. Klassikaline psoriaasinaast on teravalt piirdunud, punetav, ümbritsevast nahast veidi kõrgem ja ketendav. Tihti kaasneb nahalööbele küünekahjustus. Kolmandikul patsientidest esineb koos nahalööbega liigespõletik (psoriaatiline artriit).

Psoriaasi diagnoosimiseks piisab enamasti kliinilisest pildist ja lisauuringuid vaja ei ole. Mõnel juhul – kui kliiniline pilt on ebatüüpilisem – on otstarbekas võtta nahabiopsia.

Psoriaasi ravi on astmeline, see tähendab et alustatakse lihtsamatest lokaalsetest ravimitest (kreemid, nahalahused jms). Laialdane nahahaaratus või liigesprobleemid vajavad süsteemset ravi (tablettravi, UVB-valgusravi, bioloogilist süsteravi). Lisaks otsesele ravile on soovitatav välja ravida kõik kroonilised põletikukolded nagu katkised hambad, põskkoopa- või mandlipõletik, vähendada üleliigset kehakaalu ning loobuda suitsetamisest ja alkoholi liigtarvitamisest – uuringute põhjal kergendavad sellised elustiili muudatused haiguse kulgu, aidates ravile märkimisväärselt kaasa.

Soolatüükad on nahale või limaskestale tekkivad käsnjad vohandid, mida põhjustab inimese papilloomiviirus (human papilloma virus, HPV). Nakatumine toimub kontakti teel või saastunud pindade-esemete kaudu. Sagedamini tekivad soolatüükad labakätele ja -jalgadele, kuid neid esineb ka teistes kehapiirkondades sh näol ja genitaalidel. Jalataldadel paikenvad soolatüükad on tavaliselt lamedad, kuid võivad olla väga valulikud.

Soolatüügaste ravimise viise on erinevaid – paikse söövitava toimega vahendite (nahalahus, plaaster) kasutamisest kuni tõhusamate krüo- ja laserravini.

Krüoravi

Krüoravil kasutatakse ekstreemse külma aplikatsiooni haiguskolde hävitamiseks nahal. Haigusliku koe külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku.

Meetod on kasutusel naha healoomuliste muutuste (viirustüükad, konnasilmad, liigsarvestumine) raviks. Krüoravi laialdase kasutamise põhjuseks on raviviisi tõhusus ja kõrvalnähtude harv esinemine.

Krüoravi teostavad meditsiiniõed Marina Sats ja Jelena Tamlop.

Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest. Sügeliselesta elutegevus sõltub hapnikust ning naha sarvkihist (naha pindmine kiht) sügavamale lest ei tungi. Nakatumine toimub nahk-nahk-kontaktil – nakatumiseks on vajalik lähedane füüsiline kontakt sügelisehaigega (näiteks seksuaalpartnerid) või pikaaegne kehaline kontakt (näiteks vanemad ja lapsed).

Haigussümptomid tekivad kuni 3-6 nädalat peale nakatumist: tugev sügelus, mis ägeneb õhtuti, peenpapuloosne nahalööve (paapulid paiknevad paarikaupa) ja nahakoorikud. Tavalised lööbe tekkimise kohad on sõrmevahed, randmete painutusküljed, rinnad, naba ümbrus, tuharad, reied, suguelundid. Lastel ja vanuritel võib lööbest olla haaratud ka nägu, peopesad ning jalatallad.

Ravi põhimõtted:

  • kõiki pereliikmeid ja kontaktseid ravitakse üheaegselt, sõltumata sellest, kas neil sümptome (juba) esineb või mitte;
  • ravimit manustatakse kogu kehale (väljaarvatud peapiirkond täiskasvanutel);
  • käsi määritakse ravimiga peale vee ja seebiga pesemist uuesti;
  • vahetada rõivaid ja voodipesu nii ravi alustamisel kui ka lõpetamisel;
  • peale ravi pesta rõivad vähemalt 60°C juures, üleriided keemilises puhastuses (või hoiduda saastatud esemete kasutamisest 3-4 päeva jooksul).

Kuidas see inimesi mõjutab?

Rohke higistamine põhjustab ebamugavust, muretsemine ebameeldiva higilõhna pärast tekitab psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme – inimeste meeleolu langeb, eneseväärikus ja enesekindlus vähenevad. Inimesed võivad hakata vältima avalikke kohti, muutuda eraklikeks vältides suhtlust ka lähedaseimate sõpradega. Seljas ei saa kanda kõike mida tahaks.Tihti valitakse riietuse materjale (vältides näiteks siidi, eelistades puuvillast) ja värve (välditakse eredaid, valitakse mustad ja valged) selle järgi, kuidas higistamine vähem välja paistab. Mõni inimene kannab alati kaasas vahetusriideid, et ei peaks päev läbi märgade riietega olema.

Mis selle põhjused on?

Üle keha higistamise põhjused on näiteks: kasvajalised haigused, ainevahetushäired, nt suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neuroloogilised haigused, palavikuga kulgevad haigused (nt nakkushaigused), paanikahood, rahutus, mõned ravimid. Sellistel juhtudel tuleb ravida algpõhjust mitte liigset higistamist. Paikse (kaenlaalused, peopesd, tallad) liighigistamise põhjused on teadmata, seda seostatakse rohkem emotsionaalsete mõjuritega.

Kuidas ravida paikset liighigistamist?

Esmavalik on antiperspirandid- higistamist pidurdavad vahendid (erinevalt deodorantidest, mis peidavad lihtsalt higi lõhna). Kui antiperspirandid ei ole 2 nädala kasutamise jooksul efektiivseks osutunud, on järgmine samm botuliiniga ravi.

Mis on botuliintoksiin?

Botulismitoksiin on bakteri Clostridium botulinum poolt toodetav bioloogiline neurotoksiin (närvimürk), mis põhjustab lihaste halvatuse. Botulismitoksiin on kasutusel nii tavameditsiinis kõõrdsilmsuse, lihasspasmide ja sellest tingitud valude ravis kui ka esteetilises meditsiinis miimiliste kortsude ja higierituse vähendamiseks.
Esteetilises meditsiinis kasutatakse A-tüübi botulismitoksiini.
Kuidas botuliintoksiin töötab?
Süstitav ravim blokeerib närviülekande higinäärmele, takistades higinäärme talitluse ja higi tootmine peatub.

Kellele võib Botuliinravi teha?

Sobib inimestele, kellel liighigistamine:
– segab igapäeva elu või seda esineb sagedamini kui 1 kord nädalas
– esineb liighigistamine mõlemapoolselt kaenla all
– algab enne 25 eluaastat
– lõppeb öösel

Kas on vastunäidustusi?

Rasedus ja imetamine. Vanus alla 18 aastat. Lihashaigused, verehüübimise häired, üldine infektsioon, nahapõletik süstimise kohal. Põletikulised haigused tuleb enne botuliini süste välja ravida.

Kuidas protseduur välja näeb?

Protseduur kestab umbes 30 min. Selle aja jooksul tehakse mõlemale poole kaenla alla ligikaudu 30 nahasisest süsti 8-10 mm vahedega. Mis tähendab, et kummalegi poole süstitakse 100 toimeühikut botuliini. Valu leevendamiseks kasutatakse vajadusel tuimestavat kreemi, mis kantakse süstitavasse piirkonda 60 minutit enne protseduuri algust.
2-3 päeva peale süstimist pole soovitatav minna massaazi, sauna, päevitama ja tarbida alkohoolseid jooke.

Kui hea tulemuse süstid annavad?

Uuringute andmetel esineb 75% higistamise vähenemine, millega kaasneb emotsionaalse ja füüsilise heaolu tõus ning tegevuspiirangute vähenemine. Patsiendid on väga rahul, sümptomite vaba periood kestab keskmiselt 6-9 kuud. Kui efekt kaob, võib botuliinravi korrata.

Hüperhidroosi vastane süsteteraapia botuliintoksiiniga on turvaline ja väga tõhus raviprotseduur. Kasutatava ravimi kasutusvaldkonnad ja annused on registreeritud riiklikus ravimite registris. Ravimit tohivad süstida ainult arstid.

Süste teostab dr Ulvi Loite (dermatoveneroloog).

Protseduuri maksmus on 395 eurot.

NN5

Vastuvõtule registreerimiseks

palun digiregistratuuri või helistage 615 4115

Tagasiside

Tekkis küsimusi? Kirjutage meile julgselt ja me püüame kiiresti vastata.

up