Jalgade seenhaigus on dermatofüütseente põhjustatud naha, karvade ja küünte infektsioon. Dermatofüüdid on aeroobsed seened, mis on võimelised lagundama ja omastama sarvainet ning parasiteerima inimese sarvestunud kudedes (juuksed, küüned). Haigus on väga sage, ligikaudu 70% inimestest nakatub sellesse mingil eluperioodil.

Haigestumine eeldab piisava koguse nakkusliku materjali sattumist nahale (näiteks võõraste jalanõude kandmisel, paljajalu üldkasutatavas saunas või duširuumis viibimisel) ja seene kasvuks sobivat keskkonda. Riskifaktoriteks on mikrotraumad, jalgade rohke higistamine, naha matseratsioon, kinnised jalanõud, soe ja niiske kliima, jalgade verevarustuse häired, diabeet, immuunsupressioon.

Seenhaiguse sümptomiteks on nahasügelus, ketendamine, ebameeldiv lõhn, jalgade rohke higistamine, lõhede tekkimisel ka kipitus ja valu. Jalgade seenhaigusel eristatakse 3 vormi:

• Varvaste vaheline ehk interdigitaalne – algab reeglina 4. ja 5. varba vahelt, nahk on niiske, matsereerunud (kortsuline), kahvatu. Varvaste vahele ja alla tekivad lõhed, esineb vähene ketendus.
• Hüperkeratootiline ehk mokassiinitüüpi – esineb kerge punetus taldadel ja valkjas peenehelbeline ketendus nahavagudes. Põletik levib kannalt üles ja labajalgade külgpindadele, jalalaba pindmine pool on haigusest vaba.
• Villiline ehk düshidrootiline – peale pikka sümptomitevaba perioodi tekivad järsku, tavaliselt tallavõlvi või jalapöia piirkonda sügelevad villikesed, mille sisu hägune või mädane. Villide purunedes tekivad erosioonid, ketendus ja punetus. Tüsistusena võib kaasuda bakteriaalne nakkus mädavillide tekkega. Tugeva kratsimise korral võib näha verise sisuga ville.

Küüne haigestumise korral muutub küüneplaadi värvus, tekib laigulisus-joonelisus, küüs deformeerub ja hakkab murenema.

Seenhaiguse diagnostikaks kasutatakse mikroskoopilist ja kulturaalset uuringut, milleks kogutakse materjali nahakettudest, villide sisust, küünest vm, millest on võimalik tekitajat tuvastada.

Seenhaiguse ravi on kas lokaalne või süsteemne. Lokaalset ravi (geeli, salvi, kreemiga) saab kasutada tagasihoidliku või mõõdukalt avaldunud infektsiooni raviks. Süsteemne ravi (tablettide, kapslitega) on vajalik ulatusliku või tugevalt väljendunud haiguse puhul. Süsteemset ravi võivad vajada ka patsiendid, kes põevad diabeeti, jäsemete vereringe häireid või kelle immuunsüsteem on pärsitud (ravimite või haiguste tõttu).